00:
Internet hanesan seistema komunikasaun
ne’ebe iha relasaun ho komputador mak hanesan tipu oi – oin hodi kria sistema
rede iha mundu tomak (rede komputador global) liu husi telekomunikasaun
hanesan wireless no seluk – seluk tan. Wainhira internet ne’e iha,
ema hotu – hotu mak utiliza komputador ho konekasaun internet bele fahe
informasaun, troka dadus ba malu, bele komunika ba malu liu husi e-mailno
bele hetan informasaun seluk – seluk liu husi fasilidade ne’ebe fornese iha
internet laran. Termus ne’ebe bai –
bain hasoru iha internet mak hanesan tuir mai ne’e :
- Search Engine nuudar fasilidade internet ne’ebe liu husi browser ida hodi buka informasaun tuir ita nia hakarak. Search engine mos rai dadus no situs barak iha mundu tomak ho total miliaun ba pajina web, hodi hatama deit liafuan ida automatikamente search engine sei hamosu link oi – oin ho nia observasaun ida – idak. Search engine ne’ebe agora dadaun konesidu mak google. Maibe, sei iha search engine seluk hanesan, Altavista, MSN, yahoo search no seluk –seluk tan.
- E-mail (electronik e-mail) atu konstrui naran liu husi internet. Utilizador bele troka nutisia ka fahe informasaun ba malun. Nutisia ne’e sei rekolia hamutuk iha dokumentu ida nia laran liu husi enderesu ne’ebe mak hanesan mailboxatu nune’e utilizador bele asesu nutisia iha kualker tempu. Depois utiliza fasilidade iha e-mail ita tenke rejistu ihaaccount rasik iha fasilidade e-mail hanesan yahoo.
- FTP (file transfer protocol) hanesan protokolu ne’ebe utiliza hodi halo transferensia ba upload ka download husi dokumentu ida ka liu entre komputador ida no servidor FTP.
Posting Komentar
0Komentar